18. jaanuar – Bon appétit!

Paris is known as the City of Lights...A city of culture...of fine dining and magnificent architecture. Paris is a city for lovers: lovers of art, lovers of history, lovers of food, lovers of...love.

See on ilus sissejuhatus turistidele mõeldud brožüüris. Siiski kogu oma skepsise juures tunnistan, et siin on ka suur osa tõtt. Prantslased on naudingute eksperdid. Inimesed siin on nõus panustama rohkem aega ja raha, et süüa korralikult head ja tervislikku lõunat. Väike kõmujutt ja sotsialiseerumine sinna kõrvale. Kogu see restoranide ja kohvikute kultuur vohab üle kogu Pariisi. Ka tudengid, kes Eestis kiirmakaronide peal kuid elus püsivad, on nõus kõige muu arvelt rohkem igapäevase söögi peale kulutama. See on koguni nii tähtis, et vahetult enne lõunat ametnikke pangas või ülikoolis tüütama minnes võib saada suure sõimu osaliseks, sest inimesed kohe tõesti hindavad oma söömaaega ja kui keegi neid kauem kinni tahab hoida, muutuvad nad närviliseks.

Crêpe avec du Nutella

Toit on rikkalik ja tervislik. Lõunaajal on kiirsöögirestoranid täis igasugu rahvast. Kes tellib endale crêpe’i Nutella või banaaniga, panini salaami, tomati ja mozzarella juustuga või koguni tervisliku salati värskete köögiviljade ning hõrgu kreeka kastmega. Muidugi on laialdaselt levinud ka kebab – türklaste lipulaev kiirtoidunduses. Ülikooli ümber olevates restoranides on müüjad toredad ja teevad alati juttu lihtsatel teemadel, et minusugune rumal eestlane prantsuse keelt harjutada saaks. Peale tunni ajast lõunat pistetakse maja kulul kaasa veel üks õun või koogitükk, et ma ikka ka järgmine päev neid külastaks. Seda ma ka tegin.

Pöördudes tagasi kebabi juurde, mis pole küll ehe prantsuse toit, siis nendes vähestes Euroopa suurlinnades, kus ma käinud olen, on too omandanud olulise rolli ööelus. Nimelt on see parim toit enne peolt kojuminekut. Krõbe lambaliha sibula, oliivide, tomati ja värske salatilehega lavaši sisse mässituna on parimaks kosutuseks peale pikka eksirännakut mööda tundmatuid tänavaid.

Kuid lisaks sellele igapäevasele kiirelt hangitavale toidule on olemas restoranid ja kohvikud, mis pakuvad parimaid üllitisi. Need on kõik loomulikult ka vastava hinnaga, kuid sellegipoolest taevalikud. Traditsiooniline prantsuse sibulasupp, toores veiseliha ja lõputu valik juustusid prantsuse veinide kõrvale. Tutvumisnädalal organiseeriti meile väike tutvustus prantsuse köögist ülikooli kohvikus. Valik oli suur ja vein oli tasuta. Kõik eeldused tõhusaks kultuuridevaheliseks sotsialiseerumiseks olid täidetud.

Fondue du fromage

Meie šveitslasest sõber Georg kutsus kõiki ühel õhtul külla, et nautida tema tehtud juustu fondüüd, mis sisaldas kaks kilo parimaid juuste nagu Appenzeller, Vacherin ja Emmentaler. Inimesed oigasid rõõmust ja naudingust. Meid oli kokku 22 selles 23 m² korteris. See oli üks parimaid majapidusid! Voodi oli vastu seina üles lükatud, inimesed seisid õlg-õla kõrval ja liikusid seltskonnas ringi, kommenteerides igaühega toitu ja neid 13 pudelit erinevat veini, mis kokku osteti. Üleüldine nivoo tõusis iga tunniga ning tunnike enne südaööd oli juba täis mõõdus majapidu.

Tuleval reedel on meile organiseeritud kursus kohalike kokkade poolt, kes õpetavad meid kulinaaria imesid valmistama. Ootan põnevusega, raha maitse suus – too kursus on kõikide nende tuvumisnädala üritusele järgnedes pisut kallis. Loodetavasti loputatakse see parimate hõrgutistega minema.